Hea Karjane

Elina Rätsep

Hea karjase kirjakoht on üks ilusamaid lugusid, mida ülestõusmispühade ajal räägitakse.

Sümboleid täis lugu lammaste karjasest, kes on pühendanud oma elu nende eest hoolitsemisele ja nende kaitsmisele. (Mina olen hea karjane ja tunnen omi ja minu omad tunnevad mind, nõnda nagu Isa tunneb mind ja mina tunnen Isa, ning annan oma elu lammaste eest. Jh 10:14-15)

Ajal, kui see kirjakoht kirjutati, oli lammas üks põhilisi karjaloomi veiste ja kitsede kõrval. Nad ei olnud lihtsalt loomad, kes andsid villa ja liha. Karjaloomi kasutati ka tehingute sooritamisel vahetuskaubana ja usulistes rituaalides.

Lambad illustreerivad Piiblis tihti rahvahulki (Ja kui Jeesus astus paadist välja ja nägi suurt rahvahulka, hakkas tal neist hale, sest nad olid nagu lambad, kellel ei ole karjast, ja ta hakkas neile õpetama paljusid asju. Mk 6:34) ja kristlasi kui karjamaa lambaid (Sest tema on meie Jumal ja meie tema karjamaa rahvas ja lambad, kes on tema käe all. Ps 95:7). Karjane selles loos on Jeesus, kes juhatab inimesi haljale karjamaale.

Jeesust on kujutatud kunstis palju karjasena, hoidmas talle süles või lammast õlgadel. See on seotud looga, kui üks tema lammastest kaob teekonnal karjast ja seda märgates lahkub Jeesus hetkeks karja juurest, et minna ja tuua eksinud lammas ära. Jeesusel on hea meel, et ta saab tuua eksinud lamba tagasi teiste juurde. Üksinda me oleme nõrgad, kui me ei kuule ega näe Jeesust oma elus. Kuid kui me kristlastena saame koos käia, palvetada Jeesuse poole ja tänada Teda, on meil ühiselt oluliselt kergem ja parem.

Johannese evangeeliumi 10. peatükis on heale karjasele lisaks kirjutatud ka palgatöölisest karjasest, kes on valmis enda päästmiseks laskma lambaid murda, ja vargast, kelle tegevus lähtub juba eesmärgist hävitada ja tappa.

Need lood ja kirjakohad on mind pannud mõtlema tänapäevale, kus on sedavõrd palju võimalusi ja valikuid, eelkõige Eestis ja Euroopas elades – info üleküllus ja ühiskonnast tulenevad suunitlused, mis suuremal või vähemal määral mõjutavad meie käitumist ja mõtlemist. Kuidas on tänapäeva võimalusterohkuses, kuid hetkel ka piiranguid arvestades võimalik kuulata hea karjase häält ja temale järgneda?

Alustada tuleks sellest, et püüda saada selleks osaks lambakarjas, mida juhib Jeesus karjamaale.

Pärast ristimist anname oma jah-sõna, sellest hetkest me kuulume Jeesusele ja temast saab meie karjane. Tema on oma elu andnud meie eest ja kui me anname oma elu tema juhtida, siis suudab tema meid juhtida rajale, mis on õnnistatud ja külluslik. Tänu Jumalale saab iga inimene endas avastada oma ande. Kui kristlased on kogudusse kogunenud, siis saavad erinevad anded kokku. Erinevate oskuste ja annetega inimesed loovad täiusliku koguduse keha, kus kõigil on oma roll. Üksinda oleme nõrgad ja kergesti rünnatavad, kuid koos saab teha suuri tegusid.

Ristimine aitab kristlastel ära tunda õige karjase ja keskenduda vaid tema häälele. Üksi oleme nõrgad ja haavatavad. Selleks on väga oluline kirikus käia, palvetada teineteise eest ja osaleda gruppide töös.

Eestis on palju kristlasi kokku kogunenud, et teha midagi õilsat teiste heaks. Peeteli kogukond toetab hoolitsuseta laste kooliskäimist ja annab neile võimaluse elada täisväärtuslikku elu. Paljudes kirikutes on loodud projekte, et toetada kodutuid, suurperesid ja neid, kes ei saa oma eluga nii hästi hakkama kui teised. Prantsusmaal Taizés elavad kristlikud vennad, kes annavad noortele võimaluse kogeda elu, mille kese on palve ja vaikus. Vennad suudavad oma kloostrisse tulijaile pakkuda tasakaalu Piibli uurimise, vabatahtliku töö ja ühise palvetamise kaudu. Lahkudes ei unusta need noored kunagi rahu ja vaikust ega heaolu, mida annab Jeesuse järgimine.

Minu seos selle looga

Elu on keerlev ja keeruline, iseäranis noore täiskasvanu jaoks nagu mina. Juba põhikooli ajal huvitasid mind paljud tegevused ja hobid, millega suutsin oma päevi täita. Arendasin kunstioskust ja sportlikku võimekust panin proovile mitmetel võistlustel. Siiski tuleb kõigele millalgi lõpp ja see annab võimaluse uueks alguseks. Tihti üht “ust” sulgedes avaneb rohkem kui üks võimalus edasi minemiseks. Kui palves küsida juhatust, siis sulguvad mõned ebasobivad uksed ja avatud uksed viivad teekonnale, mis on mind toonud siia – looma ja olema õnnistuseks neile, kes vajavad abi ning on nõus mind ära taluma. 🙂