Maarja Magdaleena

Ülle Reimann

Maarja Magdaleena piiblis

Maarja Magdaleena rolli ja isikut on mõistetud alates esimestest sajanditest kirikus väga erinevalt. Tema isikut on kombineeritud teiste naistegelastega Uuest Testamendist, mis on andnud maad erinevatele fantaasiatele ja tõlgendustele. Mitmed uurijad on teinud põhjalikku tööd, püüdes välja selgitada võimalikult täpselt, kes oli Maarja Magdaleena ning milline on olnud tema osa kiriku ajaloos. Ajaloolise Maarja Magdaleena elust pole palju teada, seega on tema rolli väga raske määratleda tolleaegses kultuurikontekstis. Tema koht Jeesuse Kristuse järgijate hulgas, tema truudus ja armastus Issanda vastu, tema kohalolek Jeesuse surma- ja ülestõusmise sündmuste juures on ometi tähenduslik ning kogu kiriku ajaloo vältel on teda pühakuna austatud, nüüd ka võrdselt teiste apostlitega.

Maarja Magdaleena nime mainitakse Uues Testamendis (UT) kõigis neljas evangeeliumis seoses Jeesuse surma ja ülestõusmise tunnistajaks saamisega. Kolm sünoptilist evangeeliumi räägivad, et ta viibis ka Jeesuse matmise juures. Maarja Magdaleena oli naine, kelle Jeesus tervendas, ajades temast välja seitse kurja vaimu. Ta rändas koos Jeesuse ja tema jüngritega ning arvatavasti oli seal hulgas ka teisi naisi. Naised jälgisid kõike kõrvalt, pärast hingamispäeva tulid nad Jeesust lõhnarohtudega võidma.

Kõik neli evangeeliumit räägivad, et Maarja Magdaleena viibis tühja haua leidmise juures (Mt 28:1jj; Jh20:1, Mk 28:1-6, Lk 24:1- 10). Kolme evangeeliumi tekstides ilmutab Jeesus ennast ülestõusnuna kõigepealt Maarja Magdaleenale. Ainult Markus kirjutab sellest, et jüngrid teda ei uskunud, enne kui said näha tühja hauda. Tervikpilti on raske luua, sest piiblitekstides on sisuliste kokkulangevuste kõrval väga palju erinevusi. Kõik evangeeliumid peale Luuka evangeeliumi räägivad Maarja Magdaleenast esimest korda alles seoses Jeesuse ristilöömisega. Pole teada, millal temast sai Jeesuse järgija, kuidas mõista tema kohalolu ja positsiooni naisena Jeesuse järgijate hulgas. Me ei tea, kas võiksime teda ette kujutada kui Jeesuse jüngrit, kuigi UT teda nii ei nimeta.

Lk 8:1-3 järgi võib otsustada, et ka naised olid aktiivsed Jeesuse järgijad. Maarja Magdaleena oli aga naiste hulgas keskne kuju, sellest annab tunnistust tema nime peaaegu alati esimesena mainimine.

Maarja Magdaleena kuvandid kiriku ajaloos

Maarja Magdaleena kuju on õhtumaises vaimu- ja kultuuriloos läbi teinud suuri muutusi. See protsess viib Uuest Testamendist tuntud Jeesuse Kristuse jüngri ning tema ülestõusmise tunnistaja kahetsevast patusest ja vagast Jeesuse armastatu ja naise kujuni uuema aja romaanides. Eelmisel sajandil avaldatud Maarja Magdaleena evangeelium maalib temast pildi kui Jeesuse soositud jüngrist, keda Jumala poeg armastas. Mitme käsitluse taustal võib esitada küsimuse, kes siis oli see Magdalast, Gennetsareti järve äärest pärinev Maarja.

Enne Lk 8:1-3 kirjeldatud Maarja Magdaleena tervenemist ja Jeesusele järgnemist on Lk 7:36-50 lugu patusest naisest, kes peseb Jeesuse jalgu pisaratega ning kuivatab oma juustega, lõpuks ka salvib. Nende kahe üksteisele järgneva loo kombinatsioonina sai Maarja Magdaleena patuse naise mineviku. Maarja Magdaleena prostituudiks pidamine ulatub tõenäoliselt tagasi Gregorius Suureni (591. a), kes avaldas arvamust, et Maarjat võiks samastada nimetu naisega, kes pesi oma pisaratega Jeesuse jalgu ja kuivatas neid oma juustega.

Maarja Magdaleenat on samastatud ka (Lk 8:3, 24:10) Johannaga, Johannese emaga.

Maarja Magdaleenast kujunenud kuvandi mõistmiseks peame teadma, et veel kolmas naine on seda mõjutanud. Jh 12:1-8 jutustab Jeruusalemma lähedalt Betaaniast pärinevast Maarjast, Marta ja Laatsaruse õest, kes Jeesuse jalgu salviga määrib ja oma juustega kuivatab. Salvimislugusid koos käsitledes viib üks lugu teiseni, Maarja Betaaniast ja nimetu patune naine saavad üheks isikuks. Mingit alust pole aga arvata, et need kolm naist ühte isikut kujutavad. Ortodoksi kirik pole kunagi nõustunud kokkuliidetud Maarja Magdaleena käsitlusega. Katoliku kirik tunnistas Maarja Magdaleena samastamise teiste naistegelastega 1969. aastal ekslikuks. Lääne- Euroopa keskaegses kunstis on teda kujutatud enamasti kui patust naist. Maarja Magdaleena kuju on ajaloo jooksul läbinud erinevaid muutumise protsesse. Valuline ja pikk on olnud teekond tagasi kahetseva patuse, abielurikkuja naise (prostituudi) kuvandi juurest Jeesuse jüngri ja tema ülestõusmise tunnistaja pildi juurde.