Taizé palvused

Taizé vennaskond on alguse saanud 1940. aastatel Lõuna-Prantsusmaal. Tänapäeval koosneb Taizé Vennaskond rohkem kui sajast katoliku ja protestantliku taustaga vennast, kes on pärit rohkem kui 30 rahvusest. Taizé vennaskonna asutaja Vend Roger’ jaoks oli esmatähtis mitte organiseerida liikumist Taizé Vennaskonna ümber, vaid igaüks on kutsutud minema koju ning väljendama oma eluga seda, mida tema on evangeeliumist mõistnud. Algusest peale on vennaskonda inspireerinud kaks eesmärki: elada osaduses Jumalaga läbi palve ning olla rahu ja usalduse kandjaks inimeste keskel. Taizésse oodatakse eelkõige noori. Külaskäik Taizésse on võimalus otsida osadust Jumalaga palve, laulu, vaikuse ja mõtiskluste kaudu. Siin on võimalik taas leida sisemine rahu, elu mõte ja uus impulss eluks. Lihtsa ühiselu kogemine tuletab meile meelde, et Kristus ootab meid just meie igapäevases elus. Taizé elu kohta saab lähemalt lugeda Taizé vennaskonna kodulehelt.

Mustamäe kirikus viib Taizé palvusi läbi Kaimo Klement. 2019. aasta jaanuarilehes on ta kirjutanud: “Olen mõelnud, ja selles ma kindlasti pole kuigi originaalne, et kui üldse palvetama hakata või jumalateenistusele minna, on inimesel vaja täita üks eeltingimus – ta peab uskuma imesse, kasvõi natukene ja võib-olla endale teadvustamatagi. Selline eriline häälestus on nagu skafander, mis aitab läbida eri keskkondi: kas siis füüsilisi, vaimseid või ka liturgilisi. Taizé palvus keskendub konkreetsele. See kõrvaldab tõkked, mis meid igapäevaselt eraldavad, ja juhib meid palves olemisele, aitab meil rahuneda. Üldiselt levinud Taizé palvuse vorm ei nõua palvusel osalejalt palju rohkem kui usku, kuna see ei sisalda muid liturgilisi elemente, ei eelda kitsamaid teoloogilisi teadmisi ega vaimulikku haridust. Praktiliselt võib igaüks palvust läbi viia, kui täita mõned olulised tingimused: palvelaulud, psalmi laulmine/lugemine Piiblist, vaikus, eestpalved. Kuna palvuse kava on lihtne, on ta ka oikumeeniline – puuduvad elemendid, milles kristlikel peavoolukirkutel oleks liturgilisi või teoloogilisi erimeelsusi.”